Pärnumaa aasta isa 2026 on kolme lapse isa Lauri Luur, kes valiti kaheksa nominendi seast. Konkurssi korraldab Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) ja Pärnu linnavalitsusega. Isadepäeva tähtsündmuse korraldamisse panustavad ka mitmed asutused ja organisatsioonid.
Pidulik vastuvõtt toimus isadepäeval Endla teatri sammassaalis. Muusikalist meeleolu lõi Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon.
Tunnustuskõnede vooru avas EROKi vanematekogu esimees ja kaitseliitlane Andres Lilleste, kes mõtiskles isa kui eeskuju rolli üle perekonnas.
„Lapsed ei kuula meie sõnu kunagi tähelepanelikult, kuid nad jälgivad väga täpselt, mida me teeme. Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Isa, sina oledki lapse jaoks pilt, mida ta näeb,“ rääkis Lilleste.
„Piisab sellest, et oleme kohal ja elame nii, nagu tahame, et meie lapsed elaksid. Meie isad ja vanaisad teadsid seda väga hästi. Nende põlvkond ei rääkinud palju, nad tegid tööd, ehitasid oma kätega maja, sauna ja kuuri, kivi kivi haaval. Nemad olidki see järjepidevus. Isa roll ei piirdu ainult koduseintega – isa on kindel tugi oma lapsele ja kogukonnale. Ta lööb kaasa päästetöös ja korrakaitses, tegeleb spordiga. Meie väike Eesti püsibki selliste meeste najal.“
POLi juhatuse liige Erik Reinhold nentis tervitussõnavõtus, et isadepäev on meie kultuuriruumis võrdlemisi uus tava, mis jõudis Eestisse Soome kaudu. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988. aastal ning alates 2005. aastast on see riiklik lipupäev.
„Isad on inimesed nagu kõik teised. Kuulun minagi sellesse isade perre. Meie hulgas on isasid, kellel on üksjagu lapsi ja kes jõuavad veel siia, sinna ja kolmandasse kohta. On ka neid, kellel tuleks rohkem silma peal hoida, aga täna on nad kõik tähelepanu keskmes,“ muheles Reinhold.
Pärnu linnapea Siim Suursild rääkis isaks olemise muutuvast tähendusest ja sellest, kuidas eri põlvkondade laste kasvatamine nõuab isalt pidevat kohanemist ja õppimist.
„Isaks olemine on muutuv protsess. Minu kogemus ütleb, et laste sündimise vahe on üle viie aasta, aga see, kuidas olla isaks 1993. aastal ja 2004. aastal sündinule, on nagu öö ja päev, sest meie ümber kõik muutub,“ nentis Suursild.
Ta tõi esile ka isa elukogemuse väärtuse ajal, mil üha rohkem teadmisi on võimalik saada tehnoloogia abil.
„Räägime tehisintellektist. AI õpetab kõike, aga palju on selliseid asju, mida saab õpetada ainult isa oma elukogemuse põhjal. Naela seina löömiseks tuleb võtta nael ja haamer, aga seda, millise nurga alt naela näppu löömata seina lüüa, saab õpetada ainult isa.“
Viiendat korda korraldatava Pärnumaa aasta isa konkursi toimkonna nimel võttis sõnajärje Kaitseliidu reservkapten Jaanus Ots. Tema kõrval oli EROKi Lääne osakonna esimees Riivo Liin.
Tänavu esitati konkursile kaheksa eeskujulikku isa, kelle peres kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks last. Nominentide puhul tõusis läbiva teemana esile nende panus kogukonnaellu ja soov oma kodukoha arengusse aktiivselt panustada.
Tavakohaselt annab aasta isa laureaadile nimelise seinaplaadi üle eelmise aasta tiitliomanik. Tänavu oli selleks kuue lapse isa ja kaitseliitlane Marko Miiter.
Lauri Luur jõudis tunnustust vastu võtma oma laste ja abikaasa Merikese kõrvalt. Ta meenutas, et kodust Niidu külast linna sõites oli tütar Eva-Liisa küsinud: „Isa, ega sa täna kõnelema ei pea?“ Nüüd tuli tal aasta isa tiitli kandjana siiski publiku ette astuda.
„Need, kes on minuga kaasas, panevad mind iga päev proovile. Kogu aeg on vajadus õppida ja ennast arendada. Tütar on hästi empaatiline, suurem poiss on teotahteline, väiksem poiss on suur raamatulugeja. Kokkuvõttes – kui poleks abikaasat, poleks ka neid põnne,“ tunnustas ta oma abikaasat Merikest.
Suupistelaua ümber vesteldes rääkis Luur pere igapäevaelust ja laste tegemistest. Tori vallavanema ja kogukonnategelasena tuntud Lauri Luuri pere väärtustab ühist aega ning koos tegutsemist. Lapsed kasvavad koduses keskkonnas, kus jagub nii töid kui ka ühiseid ettevõtmisi.
„Ma ei tunne, et olen kuidagi eriline, aga inimestel on vaja eeskujusid. Mina teen lihtsalt seda, mida tunnen, et tahan teha. Elu on huvitav ja lastega on tore. Kui olen kodus, siis ma üldjuhul ei tee tööd. Arvuti on alati kaasas, aga nii kui koduuks kinni läheb, siis ma ei saa pintsakutki ära, sest pean kõigile neile inimestele hakkama tähelepanu pöörama.
Teeme kodus seda, mida saame koos teha. Aiatöid teeme. Olen neid õpetanud tehnikat kasutama. Lapsed tunnevad huvi ka muru niitmise ja puude ladumise vastu. Lihtsad asjad, mida saame koos teha. Süüa teeme samuti üheskoos. Eile tegime pirukaid ja kolmeaastane Romet aitab aedviljasupi juures aedvilju lõigata. Nuga on küll nüri, aga plaastrit läheb ikka mõnikord vaja,“ rääkis Luur muigega.
Pere jaoks jätkus isadepäeval tegemisi ka pärast pidulikku vastuvõttu. Plaanis oli külastada abikaasa Merikese isa Pärnus ning seejärel Lauri vanemaid Niidu külas.
Tänavused nominendid olid samuti oma perede ja lähedastega pidulikul vastuvõtul kaasas. Nende lood kinnitasid, et hea isa roll avaldub sageli just igapäevastes lihtsates tegevustes, ühises ajaveetmises ja valmisolekus panustada lisaks oma perele ka kogukonda.
Tori valla Tammiste piirkonna kogukondlikku ellu panustab aktiivselt Mario Kallas, kes osales vastuvõtul koos abikaasa Triinu ja poegade Liami ning Lucasega. Pere spordib ja matkavad koos ning pojad on saanud juba osa ka riigikaitselaagritest koos oma instruktorist isaga.
„Ma arvan, et see on suur kompliment ja au siin olla. Mul on tutvusringkonnas palju häid isasid, kes võiksid siin olla,“ arutles Kallas.
Tori vallast Randivälja külast pärit ettevõtja ja kogukonnategelane Mait Ruumet oli isadepäeva tähtsündmusel koos laste Karolini, Mairolti ja Reneri ning abikaasa Kadiga.
„Eks igasugune üritus on väga tore, aga kas need, kes on nomineeritud, kaasa arvatud mina, oleme kuidagi erilisemad kui mõni teine isa, selles ma kahtlen. Igaüks on nii hea, nagu ta oskab,“ arutles Ruumet.
Pere ühiseid tegemisi kirjeldasid lapsed läbisegi. Isaga käiakse matkamas ja autoga Euroopas reisimas, viimati külastati Poolat. Kodus on pooleli lauda ehitamine, sest kanad ja küülikud vajavad uut kodu.
Noorima lapsega oli vastuvõtul kaasas Pärnu-Jaagupi komando kutseline päästja ja kogukonna tegemistes aktiivselt osalev Andre Sassor. Tema kahe ja poole kuu vanune poeg Arden tundis end mõnusalt ema Andrea süles, vanem poeg Adrian aga nautis pidupäeva maiustusi.
„Arvan, et kõigi väärtustamine on oluline, mitte ainult isade, vaid ka emade. Võib-olla ongi nii, et häid isasid on väga palju, aga tihti juhtub, et need, kes tunnustust vajaksid, ei jõua konkursile, sest keegi pole neid esitanud,“ mõtiskles Sassor.
Ta lisas, et on oma isalt ja vanaisalt saanud kaasa väärtusliku eeskuju ning meheliku, kaalutleva ja tarkusi täis elutee.
Pärnumaa aasta isa 2026 konkursil nomineeritud isad olid: Algis Peters, Igor Levtšenko, Margus Leedo, Veiko Lank, Mait Ruumet, Andre Sassor ja Mario Kallas. Koos laureaadi Lauri Luuriga moodustasid nad tänavuse kaheksa nominendi väärika seltskonna.
Isadepäeva tähistamisele lisas kunstilist kaunidust Pärnu Kunstide Kool. Balletisolist Liis Kirsch esitas „Kalevipoja“ ainetel loodud kauni tantsu ning Mirtel Mihkelson kandis kandlel ette omaloomingulise pala „Trepilkõnd“.
Pärnumaa aasta isa tunnustamine on kujunenud oluliseks traditsiooniks, mis väärtustab isade rolli perekonnas ja ühiskonnas laiemalt. Isaks olemine ei tähenda üksnes hoolt ja vastutust oma laste eest, vaid ka eeskujuks olemist, väärtuste edasiandmist ning panustamist kogukonda ja kodukohta. Just sellistest isadest ja nende igapäevastest tegudest kasvab põlvkondade järjepidevus.
Tekst: Silvia Paluoja
Fotod: Margit Kaur